Haige laps, magamata öö ja üks imeline tabamus

Mul on kaks last. Kaks ja neli aastat. Kui sa tead, mis see tähendab, siis tead ka seda, et magamata öid on rohkem kui tähti taevas. Aga see konkreetne öö oli eriline – mu noorem, Marta, oli haigeks jäänud. Mitte ainult nohu, vaid see kõrge palavik, mis tuleb ootamatult, kell kaks öösel, ja sind paanika peale. Termomeeter näitas 39,2. Kohver oli varem pakitud, aga otsustasin oodata – arst ütles, et kui hingamine on normaalne, võib hommikuni vaadata.

Istusin Marta voodi kõrval, andsin talle ravimit, vaatasin, kuidas ta vaikselt higistama hakkas. Kell sai kolm. Ta uinus sügavalt, mina aga ei suutnud. Istusin köögis, tegin musta teed, mõtlesin, mida homme teha. Tööle ei saa minna. Abikaasa on ise komandeeringus. Olen üksi kahe lapsega, üks neist haige, ja ma olen nii väsinud, et silmad kipitavad.

Telefon käes. Kerin uudiseid – kõik halb. Kerin sotsiaalmeediat – kõik teevad midagi toredat, käivad restoranides, naeravad. Mina istun teega, kummipüksid seljas, juustes pesemata. Tundsin end nagu oleksin kogu maailmast maha jäänud.

Ja siis tuli meelde. Üks mu endine kolleeg, kes oli samuti üksikema, rääkis mulle kunagi, et ta teeb vahel öösiti ühe asja. “Mitte sellepärast, et ma võidaks suurt,” ütles ta. “Aga sellepärast, et see paneb mind tundma, nagu oleksin keegi rohkem kui lihtsalt ema.” Ma ei saanud tol hetkel päris täpselt aru, aga nüüd, kell kolm öösel, haige lapse kõrval, sain küll.

Ma polnud kunagi varem kasiinos mänginud. Mitte kunagi. Aga ma olin kuulnud, et kõige tähtsam on leida õige koht – see, mis töötab probleemideta, eriti kui sul on närvid niigi läbi. Otsisin natuke ja leidsin Vavada casino peegel – see avanes kiiresti, disain oli rahulik, mitte selline ülemeelik nagu mõned. Tundsin, et see on sobilik.

Kandsin sinna 20 eurot. Jah, ainult kakskümmend. See oli summa, mida ma ei kavatse nutta, kui see kaob. Aga samas piisav, et tekitada tunne, nagu oleksin teinud midagi ainult enda jaoks.

Valisin mängu, mis tundus lihtne – “Sweet Bonanza”. Ma ei tea, miks just see. Võib-olla sellepärast, et kommide ja puuviljade graafika oli lõbus, ja mul oli vaja natuke lõbusust. Panin panuseks 0,20 eurot. Esimesed kümme keerutust – mitte midagi. Mõtlesin, et noh, 20 eurot oli tore unistus. Aga siis tuli vihm – need kommid kukkusid ekraanil nagu kaskaad. Ma ei teadnudki, et see mäng nii töötab. Üks võit tõi teise. 3 eurot, siis 5, siis 2. Kümne sekundiga oli mu saldo 38 eurot.

Olin elevil. Aga hoidsin end tagasi. “Ära ole ahnelt,” ütlesin endale. Marta liikus voodis, hingas rahulikult. Palavik oli ilmselt hakanud langema. Mõtlesin, et teen veel mõned keerutused ja siis võtan raha välja.

Otsustasin tõsta panuse 0,50 eurole. Keerutasin. Tuli kolm lollipoppi – need annavad free spindid. 10 tasuta keerutust. Ja siis algas see, mida ma oskan nimetada ainult imeks. Esimesel free spinil tuli multiplier 5x. Teisel 3x. Neljandal kukkus maha kaks suurt kommi korraga – 12 eurot. Viiendal 8 eurot. Kaheksandal keerutusel sain neli lollipoppi veel juurde – veel viis free spinni.

Kogu selle kogemise aeg oli võib-olla kaks minutit. Lõpuks, kui kõik oli läbi, vaatasin ekraani ja ei uskunud oma silmi. Mu saldo oli 147 eurot. Kakskümmend eurot oli saanud sada nelikümmend seitse. See on rohkem, kui ma kulutan toidule kaheks nädalaks, kui ma ostan nutikalt.

Mu käed värisesid. Aga mitte ahnusest – hoopis imestusest. Kell oli veerand neli öösel. Minu kõrval magas haige laps. Ja mina olin just teinud midagi, mis tundus peaaegu valesti. Aga samas... tundus ka õigesti.

Ma ei võtnud kohe raha välja. Otsustasin oodata hommikuni. Aga Vavada casino peegel lubas mul raha seal hoida nii kaua, kui tahan. Ma panin telefoni kõrvale, läksin Marta juurde, võtsin tal palaviku uuesti – 37,4. Läks paremaks. Vajusin toolile tagasi ja uinusin seal istudes.

Hommikul, kui Marta ärkas ja ütles “ema, ma tahan pannkooke”, teadsin, et kõik on hästi. Võtsin pangast 120 eurot välja, jätsin 27 kontole. Need 27 kaotasin järgmise päeva jooksul, aga ausalt öeldes – see oli kõige vähem oluline osa sellest loost.

Ma ei rääkinud sellest oma mehele. Mitte sellepärast, et ma varjaksin, vaid sellepärast, et ma ei suuda seletada tunnet, kui sa oled üksi, väsinud, murelik, ja siis annab elu sulle midagi head. Mitte võit ise, vaid tunne, et sa ei ole ainult ema, ainult pesumasina tühjendaja, ainult see, kes unustab enda sünnipäeva. Sa oled keegi, kellele naeratab õnn.

Nüüd ma mängin vahel ikka. Alati sama reegliga – ainult summa, mida võin kaotada. Ja alati läbi sama keskkonna, sest Vavada casino peegel on mind veel kordki alt vedanud? Ei, ta on töötanud nagu peab. Usaldus on kõik.

Marta on terve. Ta istub praegu mu kõrval ja joob mahla. Ma silitan ta juukseid ja mõtlen – see 120 eurot läks riideid, mida lapsed vajasid. Ja uued pannkoogivormid. Ja üks ilus sall mulle.

Vahel on ööd pikad. Aga vahel toovad nad kaasa midagi, mida sa päeval kunagi ei ootaks.